Menüü

Kokkuvõte

Euroopa modernse tehinguõpetuse seisukohad on Eestis leidnud kajastamist 1. juulil 2002 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS). Muuhulgas sisaldab TsÜS tehingute regulatsioon tehingute tühistamise olulisemaid üldkoosseise, sh tehingu tühistamist olulise eksimuse (§ 92) ja pettuse (§ 94) alusel. Nimetatud instituutide regulatsiooni allikateks on UNIDROIT koostatud Principles of International Commercial Contracts (PICC), professor Ole Lando juhtimisel tegutseva Euroopa lepinguõiguse komisjoni koostatud Principles of European Contract Law (PECL) ja Hollandi tsiviilseadustik.

TsÜS eksimuse ja pettuse üldkoosseisud sisaldavad väga sarnaseid elemente. Nii TsÜS järgne eksimus kui ka pettus võivad seisneda ühe tehingupoole poolt teisele poolele ebaõigete asjaolude avaldamises või sellistest asjaoludest teatamata jätmises, millest hea usu põhimõtte kohaselt tulnuks teatada. Samuti on pettuse mõiste avatud eksimuse mõiste kaudu, millele on lisatud tahtlus. Seetõttu kerkib nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt üles küsimus nende kahe instituudi piiritlemise täpsematest kriteeriumitest. Eksimus ja pettus on vaieldamatult ühed õiguskäibes kõige enam esinevad tehingu tühistamise koosseisud, sest seonduvad tehingu ühe poole tegeliku tahte ja tehinguga saavutatud õiguslike tagajärgede lahknevusega.

Käesolevas artiklis analüüsitakse nimetatud kahe tehingu tühistamise instituudi piiritlemise küsimusi ning tuuakse välja nende peamised erinevused.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse