Kokkuvõte

Artiklis kommenteeritakse Riigikohtu 30. märtsi 2010. a otsust.

Vaadeldava kohtuasja lahendamisel analüüsis Riigikohtu tsiviilkolleegium võlaõigusseaduse § 116 ja § 223 vahekorda, väljendades seisukohta, et müügilepingu oluline lepingurikkumine ei eelda ostja eelnevat asendamise või parandamise nõude esitamist. Seejuures viitab Riigikohus tarbijalemüügi direktiivile.

Erinevalt Riigikohtust leiab autor, et tarbijalemüügi direktiivis avaldub erinevate õiguskaitsevahendite hierarhia. Autor nõustub aga Riigikohtu seisukohaga, et võlaõigusseaduse kohaselt pole taganemise eelduseks eelnev täitmisnõude esitamine. Eesti regulatsioon on õiguskaitsevahendite osas siiski direktiiviga kooskõlas, sest tegemist on miinimumharmoneerimist taotleva direktiiviga, millest tulenevalt võivad liikmesriigid riigisisestes seadustes kehtestada tarbija jaoks direktiivist soodsamaid sätteid.

• müügileping
,
• kohustuse rikkumine