Kokkuvõte

14. septembril 2003 toimunud rahvahääletusel otsustati Eestis Euroopa Liiduga ühinemise ja põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise kasuks. Käesolevas artiklis vaadeldakse, mis on Eesti õigusmaastikul seoses põhiseaduse täiendamise seadusega muutunud: kuidas Eesti kuulumine Euroopa Liitu ning Euroopa õigus on mõjutanud meie kehtivat põhiseadust, selle kohaldamist ja tõlgendamist. Kõigepealt käsitletakse põhiseaduse täiendamise seaduse asukohta ja olemust Eesti õigusmaastikul ning sellega seotud arutelusid. Pöördepunktina põhiseaduse täiendamise seaduse lahtimõtestamisel võib näha Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. a seisukohta põhiseaduse § 111 tõlgendamisest koos põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega. Sellest tulenevalt analüüsib artikkel esmalt põhiseaduse täiendamise seaduse käsitlusi Eestis Riigikohtu nimetatud seisukohale eelnenud ajal, Riigikohtu varasemat praktikat. Seejärel analüüsitakse Riigikohtu seisukoha andmise pädevust ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. a seisukohta. Lõpetuseks püütakse anda hinnang probleemidele, mis on seoses käsitletava teemaga Eesti õiguses, eeskätt kohtuliku järelevalve menetluses veel lahendamata küsimustele.

• põhiseadus
,
• Euroopa Liit
,
• põhiseaduse muutmine