Kokkuvõte

Kohtulahendid toodavad koos neile eelnenud kohtumenetlustega ühiskonnas õigusrahu eeskätt ja põhiliselt just menetluse enese kui niisuguse vahendusel. Legitimeerivalt saavad ühiskonnas toimida siiski vaid teatud nõuete kogumile vastavad ja seega teatud kindla kvaliteediga menetlused. Kõnealuse nõuete kogumi täpset sisu ja ulatust ei ole paraku võimalik üheselt, abstraktselt ja igaveseks määratleda. Kahtlemata valitseb aga meie õigusruumis arusaam, et legitiimsust tootvate kohtumenetluste tuumikelemendiks on ausa kohtumenetluse põhimõte.

Kriminaalmenetlusele tavatsetakse üldistatud hinnanguid anda üldmenetlust silmas pidades. Samas on üldmenetluste osakaal tegelikult vägagi marginaalne, kõikudes viimastel aastatel Eestis 6–10% vahel. Artiklis küsitakse selle järele, mil määral tohib erimenetlustes hälbida üldmenetluse puhul täies mahus toimivast menetluse aususe põhimõttest. Artiklis analüüsitakse kohtuasju, kus on tõusetunud erimenetluste põhiseaduslikkuse või vastava regulatsiooni lünkade küsimus.

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid