Kokkuvõte

8. oktoobril 2012 keeldus Eesti Vabariigi õiguskantsler tegemast Riigikogule põhiseadus § 76 teises lauses ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 378 lõikes 1 (ning § s 379) nimetatud ettepanekut anda nõusolek kahe Riigikogu liikme (Priit Toobali ja Lauri Laasi) kriminaalvastutusele võtmiseks ehk nende kohta süüdistusakti koostamiseks. Õiguskantsler tagastas KrMS § 378 lõike 7 alusel riigi peaprokuröri taotluse süüdistusakti koostamiseks, asudes seisukohale, et Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse esitamine oleks KrMS § 378 lõike 6 mõttes ilmselgelt põhjendamatu. Õiguskantsler põhistas oma otsustust kokkuvõtlikult sellega, et kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mille alusel taotluses märgitud kriminaalasjas mitmes Priit Toobali ja Lauri Laasiga seotud paigas läbiotsimisi toimetati, on põhiseadusega vastuolus.

Võtmata mingit seisukohta küsimuses, kas KrMS § 377 on põhiseadusega vastuolus või mitte, leiab käesoleva artikli autor, et õiguskantsleri 8. oktoobri 2012. a vastuse põhjendus kätkeb endas kahte probleemi, mis teineteisest sõltumatult muudavad riigi peaprokuröri taotluse tagastamise juriidiliselt rünnatavaks. Esiteks ei ole õiguskantsleril Riigikogule põhiseaduse § s 76 ja KrMS § 378 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemist otsustades põhiseadusest ja seadusest tulenevat alust tugineda eeldusele, et seadus, millest ettepaneku tegemine sõltub, on põhiseadusvastane. Õiguskantsleril pole konkreetse normikontrolli teostamise ega algatamise pädevust. Teiseks: isegi kui postuleerida, et KrMS § 377 on õiguskantsleri märgitud osas põhiseadusvastane, ei saa sellest aprioorselt järeldada, et süüdistuse esitamine Priit Toobalile ja Lauri Laasile oleks KrMS § 378 lõike 6 mõttes ilmselgelt põhjendamatu.

• süüdistusakti koostamine ja teatud menetlustoimingute tegemise erikord
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• Õiguskantsler
,
• Riigikogu