Tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille Riigikogu võttis vastu 28. juunil 1994. a. ning mis kehtib alates 1. septembrist 1994. a., on asjaõigusseaduse kõrval ettevalmistatava tsiviilseadustiku teine praeguseks kehtiv osa. Vastu on võetud perekonnaseadus, veel 1994. aastal peaks tsiviil– ja kaubandusseadustiku peakomisjon lõpetama töö pärimisseadusega. Tsiviilseadustiku kõige mahukama osa – võlaõigusseadusega loodame hakkama saada 1995. aastal. Seega peaks hiljemalt 1995. aasta lõpuks olema seadusena vastu võetud tsiviilseadustiku kõik viis osa. Kui siia juurde lisada, et kaubandusseadustik on üle antud Riigikogule ning loodetavasti see ka 1995. aasta kevadeks vastu võetakse, võib väita, et 1995. aastaga peaks saama lõpule viidud aluse panek Eesti tsiviil– ja kaubandusseadusandlusele.

Võrreldes asjaõigusseadusega on üldosa seaduses muudatusi tsiviilkoodeksit arvestades mõnevõrra vähem. Asjaõigusseaduses on palju uusi instituute, mis tulenevad eelkõige sellest, et Eestis taastatakse eraomand maale ning maa tsiviilkäive. Üldosa seaduse sätted on tüüpilised tsiviilkoodeksite üldsätted, mis olid suures osas võetud ka seni kehtinud tsiviilkoodeksisse. Siiski on üldosa seadus oluliselt erinev seni kehtinud tsiviilkoodeksist.

Juridica käesolev number on pühendatud üldosa seaduse kommenteerimisele, kusjuures peamine tähelepanu on pööratud selle uue esiletoomisele ja selgitamisele, mis on üldosa seaduses võrreldes tsiviilkoodeksiga, juba tuntud tõdesid ei ole üle kordama hakatud. Nii nagu uute, värskelt vastu võetud seaduste puhul ikka, on ka antud juhul tegemist esialgsete selgitustega, põhjalikum kommenteerimine jääb aega, kui on juba arvestatavat kohtupraktikat, mida seaduse kohaldamise seisukohalt saab analüüsida. Oluliseks probleemiks põhjalikumate kommentaaride kirjutamisel on ka asjaolu, et seaduse koostajad on praegu hõivatud tsiviilseadustiku järgmiste osadega. Loodan, et kui 1995. aasta lõpuks on tsiviilseadustik tervikuna vastu võetud, järgneb seadustiku kõigi osade põhjalik analüüs, kommenteerimine ja vigade parandamine.

Mida üldisema tähendusega seadus, seda keerulisem on selle koostamine, nii oli see ka üldosa seadusega. Üldisemaid ja laia tähendust omavaid reegleid on alati raskem formuleerida kui mahult kitsaid norme.

Kuigi praegustes oludes on seaduste koostamiseks äärmiselt vähe aega, kirjutati üldosa seaduse eelnõu mitu korda läbi, kogu tööle kulus pisut üle ühe aasta (1993. aasta talv/1994. aasta suvi).

Esialgse variandi valmistasid ette Andrus Lilla, Margus Kingisepp, Raigo Sõlg ja Hedi Vahtramäe, kõik tolleaegsed üliõpilased, rahvusvahelise eraõiguse normid kirjutas professor Heiki Pisuke. Lõpliku variandi koostas tsiviil– ja kaubandusseadustiku peakomisjoni töörühm: Aleksander Glikman, Marika Kairjak, Jaano Odar, Juhan Parts, Malle Seppik ja Paul Varul. Tõhusat abi osutasid TÜ tsiviil– ja kaubandusõiguse õppetooli õppejõud Peeter Kask, Irene Kull, Urve Liin, Endel Ploom, Edgar Salumaa, Herbert Sepp ja Andres Vutt, samuti TÜ emeriitprofessor Vilma Kelder, Justiitsministeeriumi töötaja, tollane üliõpilane Villu Kõve ja paljud teised. Väga tõsiselt suhtusid oma ülesannetesse Riigikogu õiguskaitsekomisjoni liikmed (esimees Jüri Adams, Daimar Liiv jt.).

Suur tänu kõigile! Käesoleva Juridica autorid on kõik ise seaduse koostamisel osalenud, tsiviil– ja kaubandusõiguse õppetooli juhatajana on mul eriti hea meel selle üle, et neli autorit on ühtlasi praegused tsiviil– ja kaubandusõiguse õppetooli magistrandid.

• Info