Tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille Riigikogu võttis vastu 28.
juunil 1994. a. ning mis kehtib alates 1. septembrist 1994. a., on
asjaõigusseaduse kõrval ettevalmistatava tsiviilseadustiku teine
praeguseks kehtiv osa. Vastu on võetud perekonnaseadus, veel 1994.
aastal peaks tsiviil– ja kaubandusseadustiku peakomisjon lõpetama
töö pärimisseadusega. Tsiviilseadustiku kõige mahukama osa –
võlaõigusseadusega loodame hakkama saada 1995. aastal. Seega peaks
hiljemalt 1995. aasta lõpuks olema seadusena vastu võetud
tsiviilseadustiku kõik viis osa. Kui siia juurde lisada, et
kaubandusseadustik on üle antud Riigikogule ning loodetavasti see ka
1995. aasta kevadeks vastu võetakse, võib väita, et 1995. aastaga
peaks saama lõpule viidud aluse panek Eesti tsiviil– ja
kaubandusseadusandlusele.
Võrreldes asjaõigusseadusega on üldosa seaduses muudatusi
tsiviilkoodeksit arvestades mõnevõrra vähem. Asjaõigusseaduses on
palju uusi instituute, mis tulenevad eelkõige sellest, et Eestis
taastatakse eraomand maale ning maa tsiviilkäive. Üldosa seaduse
sätted on tüüpilised tsiviilkoodeksite üldsätted, mis olid suures
osas võetud ka seni kehtinud tsiviilkoodeksisse. Siiski on üldosa
seadus oluliselt erinev seni kehtinud tsiviilkoodeksist.
Juridica käesolev number on pühendatud üldosa seaduse
kommenteerimisele, kusjuures peamine tähelepanu on pööratud selle
uue esiletoomisele ja selgitamisele, mis on üldosa seaduses
võrreldes tsiviilkoodeksiga, juba tuntud tõdesid ei ole üle kordama
hakatud. Nii nagu uute, värskelt vastu võetud seaduste puhul ikka,
on ka antud juhul tegemist esialgsete selgitustega, põhjalikum
kommenteerimine jääb aega, kui on juba arvestatavat kohtupraktikat,
mida seaduse kohaldamise seisukohalt saab analüüsida. Oluliseks
probleemiks põhjalikumate kommentaaride kirjutamisel on ka asjaolu,
et seaduse koostajad on praegu hõivatud tsiviilseadustiku järgmiste
osadega. Loodan, et kui 1995. aasta lõpuks on tsiviilseadustik
tervikuna vastu võetud, järgneb seadustiku kõigi osade põhjalik
analüüs, kommenteerimine ja vigade parandamine.
Mida üldisema tähendusega seadus, seda keerulisem on selle
koostamine, nii oli see ka üldosa seadusega. Üldisemaid ja laia
tähendust omavaid reegleid on alati raskem formuleerida kui mahult
kitsaid norme.
Kuigi praegustes oludes on seaduste koostamiseks äärmiselt vähe
aega, kirjutati üldosa seaduse eelnõu mitu korda läbi, kogu tööle
kulus pisut üle ühe aasta (1993. aasta talv/1994. aasta suvi).
Esialgse variandi valmistasid ette Andrus Lilla, Margus Kingisepp,
Raigo Sõlg ja Hedi Vahtramäe, kõik tolleaegsed üliõpilased,
rahvusvahelise eraõiguse normid kirjutas professor Heiki Pisuke.
Lõpliku variandi koostas tsiviil– ja kaubandusseadustiku
peakomisjoni töörühm: Aleksander Glikman, Marika Kairjak, Jaano
Odar, Juhan Parts, Malle Seppik ja Paul Varul. Tõhusat abi osutasid
TÜ tsiviil– ja kaubandusõiguse õppetooli õppejõud Peeter Kask,
Irene Kull, Urve Liin, Endel Ploom, Edgar Salumaa, Herbert Sepp ja
Andres Vutt, samuti TÜ emeriitprofessor Vilma Kelder,
Justiitsministeeriumi töötaja, tollane üliõpilane Villu Kõve ja
paljud teised. Väga tõsiselt suhtusid oma ülesannetesse Riigikogu
õiguskaitsekomisjoni liikmed (esimees Jüri Adams, Daimar Liiv jt.).
Suur tänu kõigile! Käesoleva Juridica autorid on kõik ise
seaduse koostamisel osalenud, tsiviil– ja kaubandusõiguse
õppetooli juhatajana on mul eriti hea meel selle üle, et neli
autorit on ühtlasi praegused tsiviil– ja kaubandusõiguse
õppetooli magistrandid.