Menüü

Riigikohtu üld - ja erikogu osast õigusemõistmisel

Autor:
Number 1996/3
Lk 138-139

Kokkuvõte

Praeguse Riigikohtu (edaspidi RK) ligi kolmeaastase tegevuse kestel on Riigikohtu üldkogule läbivaatamiseks antud üks tsiviilasi. Erikogus pole asju lahendatud. Kas üld- ja erikogu osa õigusemõistmisel peaks suurenema või jääma samale tasemele? Vähendamise võimalust pole.

Alljärgnevalt käsitlen olemasolevat normatiivset baasi, mis reguleerib asjade eri- ja üldkogule lahendamiseks andmist, ning pakun arutamiseks mõningaid põhjusi, miks asjad võivad olla nii nagu on, kas võiksid olla teisiti ja kui võiksid, siis kuidas.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse