Sulge
20. sajandi lõpu Euroopa on avatust taotlev, koostööd otsiv ja
inimesekesksusele püüdlev. Selles püüdluses kajastub teadlik
vastandumine eraldatusele, võimu piiramatusele, inimese loomupäraste
õiguste ja vabaduste ahistamisele ja võimu omavolile. Ehk
teisisõnu, sihiteadlik eemaldumine sellest, mis viis II maailmasõja
koledusteni, võimu väärastumisele ja inimese allutamisele
väärastunud võimule ning sealt edasi inimese loomupäraste
võõrandamatute õiguste rikkumisele. Laia rahvusvahelise konsensuse
alusel on saanud inimese ja võimu tasakaalu mõõdupuuks inimõiguste
ülddeklaratsioonis ja teistes rahvusvahelistes dokumentides,
sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsioonis (EIÕK) kajastatud ja
demokraatlikus maailmas üldtunnustatud põhiõigused ja -vabadused.