Kokkuvõte

Oleme harjunud rääkima lihtsalt Rooma õigusest ning sageli peame seda ka ühtseks. Siiski võib ka Rooma õigusteaduses eristada kahte põhiperioodi. Esimesel, eelklassikalisel perioodil, mõjutas Rooma õigust stoa filosoofia. Rooma juristid võtsid sellest üle loomuõigusliku printsiibilise mõtlemise. Teine periood on klassikalise õigusteaduse ajajärk. Klassikalise ajastu alguses ainuvalitses seaduse tekstist lähtuv, kuid seejuures loogiliselt korrastatud süsteemiga institutsionaalne mõtlemine. Seejärel, 1. sajandil pKr, tekkis Roomas kaks vastandlike vaadetega õigusteaduslikku koolkonda: sabiniaanid ja prokuliaanid. Prokuliaanid järgisid seni ainuvalitsenud, institutsionaalsest õigusteooriast tulenevaid põhimõtteid. Sabiniaanid võtsid aga vahepeal unustuses olnud eelklassikalisest õigusest taas kasutusele printsiibilise mõtlemise ja loomuõiguse. Artikkel annab lühikese ülevaate Rooma õigusteaduse kujunemise ajast ja õitsengust ning käsitleb eri koolkondade arusaamade vahelisi erinevusi, tuues artiklisse ka mõned näited koolkondade vahelistest vastuoludest konkreetsetes juriidilistes küsimustes.

• õigusajalugu
,
• õigusfilosoofia