Kokkuvõte

Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt ei ole võimalik tuvastushagi tagada, sest tuvastushagi kohta tehtavat kohtuotsust ei saa sundkorras täita. Ollakse seisukohal, et hagi tagamise abinõu saab kohaldada üksnes selliste hagide puhul, milles taotletakse sundkorras täidetava kohtuotsuse tegemist.

Eesti tsiviilkohtumenetluse normistiku ajaloolisi juuri, teiste riikide (eelkõige Venemaa ja Saksamaa) õigust ja teoreetilist kirjandust ning rahvusvahelise arbitraaži protseduurireegleid analüüsides püüab autor näidata selle seisukoha paikapidamatust. Autori arvates on tuvastushagid tagatavad ja hagi tagamise ehk esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei pea kohtusse kindlasti esitama varalist või asjaõiguslikku nõuet. Tuvastushagide puhul on reeglina võimalik kindlaks määrata ese, mille üle vaieldakse. Seega on võimalik ka sellist hagi tagada. Tuvastushagi tagamise mittevõimaldamine rikub dispositiivsuspõhimõtet ja võtab ära võimaluse oma õigusi tõhusalt kaitsta. Ka on autori arvates väär käsitleda kohtuotsuse täitmisena eranditult täitemenetluse toiminguid. Tuvastushagi kohta tehtav kohtuotsus on täidetav, hoolimata sellest, kuigi selle täitmine toimub väljaspool täitemenetlust.

• hagi
,
• Täitemenetlus
,
• arbitraaž
,
• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid