Kokkuvõte

Avaliku huvi mõistet kasutatakse juriidilises argumentatsioonis küllalt tihti, kuid vähesed juristid on üritanud põhjalikumalt lahti mõtestada selle mõiste tegelikku sisu. Ka tuntud õigusteadlaste hulgas võib tunda kerget pelgu avaliku huvi olemuse käsitlemise ees, kuivõrd oma kõrgest abstraktsusastmest ja kontekstirelevantsusest tulenevalt ei ole avaliku huvi mõistet ammendavalt defineerida võimalik. Tuleb leppida asjaoluga, et tegemist on määratlemata õigusmõistega. Siiski on võimalik arutleda selle üle, millal avalik huvi argumendina üldse vajalik ja kasutatav on ning mis kindlasti ei ole avalik huvi. Selline diskussioon on vajalik eriti seetõttu, et avalik huvi on juriidilise argumendina enamasti kasutusel isikute subjektiivsete õiguste piiramisel.

Artikli eesmärgiks on näidata, milline on avaliku huvi mõiste kui juriidilise argumendi kasutus õigusteaduses, tutvustada põgusalt eri autorite sellekohaseid käsitlusi ja tuletada avaliku huvi tähendus konteksti kaudu, milles seda kasutatakse. Samuti analüüsitakse eri termineid, mida kasutatakse avaliku huvi mõiste tähistamiseks.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Täitemenetlus