Kokkuvõte

Euroopa vahistamismääruse alusel toimuv loovutamismenetlus kui üks rahvusvahelise koostöö liik asendab väljaandmismenetlust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Loovutamismenetluse õiguslik alus on Euroopa Liidu Nõukogu 13. juuni 2012. a raamotsus, mis muutus Eesti õiguskaitseasutustele siduvaks 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustikuga.

Eesti on täpselt ja kiiresti loovutamismenetluse reeglid Eesti õigusesse üle võtnud, samal ajal arvestamata võimalikku kaalumisruumi ning reeglistiku sobivust ja kooskõla riigisiseste normidega. See aga on kaasa toonud mitmeid probleeme peamiselt isiku õiguste kaitse valdkonnas. Artiklis peatutakse neil probleemidel ja tehakse ettepanekuid kehtivate reeglite täiendamiseks. Lisaks rõhutab autor vajadust muuta üldist suhtumist loovutamismenetlusse. Kui loovutamise aluseks olevad asjaolud on selged ning loovutamismenetluse käigus ei teki küsimusi loovutamise vajalikkuse kohta, on loovutamine tõesti üksnes formaalne vaheetapp piiriüleses koostöös. Kuid on ka problemaatilisi loovutamismenetlusi, mille raames on tekkinud küsimusi nii loovutamise vajalikkuse kui ka loovutatava isiku õiguste kaitse aspektist ning sellistel juhtudel tekib ka kohtutel täiendav asjaolude hindamise ja otsustuste motiveerimise kohustus.

• rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• kriminaalmenetluse tagamine