Kokkuvõte

Euroopa Liidu seadusandja vastuvõetud direktiivide puhul saame rääkida kesksetest Euroopa Liidu poliitika elluviimise vahenditest, mida kasutatakse liikmesriikide keeruliste ja mahukate õiguskordade ühtlustajana. Samas on direktiivi olemus ja mõju riigisisesele õigusele jätkuvalt ebaselge. Ühelt poolt ei lähe direktiiv oma olemuselt kokku Euroopa Liidu õiguse vahetu mõju doktriiniga, sest saavutab täieliku mõju alles pärast ülevõtmistähtaja möödumist. Teiselt poolt on Euroopa Kohus oma praktikas tunnistanud direktiivi vahetu kohaldamise võimalikkust juba pärast direktiivi jõustumist.

Autori arvates ei ole Eesti õiguskirjanduses piisavalt käsitletud ülevõtmisperioodil jõustunud direktiivi mõju liikmesriigi õiguskorrale, institutsioonidele ja üksikisikutele. Selgusetus valitseb nii mõju ulatuse kui ka võimalike tagajärgede suhtes. Seda arvestades analüüsib autor nimetatud aspekte läbi seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu prisma. Et direktiivi mõju olemasolu, ulatuse ja tagajärgede käsitlus ei saa jääks ainult õigusteoreetilisele tasandile, on artikli autor võtnud vaatluse alla riigihangete õiguse. Käesolevas artiklis keskendub autor ainult ühele riigihankedirektiividest, nn klassikalisele hankedirektiivile.

• Euroopa Liit
,
• riigivara ja -hanked