Euroopa Liidu ühtse siseturu ja tõhusa konkurentsi huvides on, et tagatud oleks võimalikult paljude pakkujate osavõtt hankemenetlusest. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise tagamiseks on riigihangetes ...

Üldreeglina ei ole pärast dokumentide esitamise tähtpäeva ettevõtja poolt riigihanke menetluses esitatud dokumentide muutmine ja täiendamine lubatud. Samas on konkurentsi tagamiseks vajalik vältida ülemäärast ...

Hankijal nagu tavapäraselgi ostjal on vabadus otsustada, millist teenust või asja ta vajab ja hankida soovib. Selleks näevad kaks Euroopa Liidu riigihankeid käsitlevat direktiivi selge sõnaga ette turu-uuringu ...

Septembris 2019 annab kirjastus Juura välja riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande, mille koostamisel on osalenud laia taustaga autorkond. Priit Pruksi küsimustele vastates selgitavad kommentaaride ...

Juba paar aastakümmet on riigihangetega kokku puutunud juristidele tekitanud peamurdmist Euroopa Liidu riigihankeõiguse n-ö hall ala. Jutt on riigihangetest, millele riigihankedirektiivid ei laiene, vaid ...

Euroopa Kohtu suurkoda tegi 5. märtsil 2019 otsuse kohtuasjas C-349/17 Eesti Pagar AS vs. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Oma lahendis selgitas Euroopa Kohus ...

...konkurentsile avatud haldusmenetluses, lähtudes ühtlasi riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetest valitseda riigivara......riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetest valitseda riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult...

Eesti riigihankeõigusel on kaks eripära. Esiteks on riigihangete seadus tihedalt seotud Euroopa Liidu õigusega. Erinevalt direktiividest ja mitme teise liikmesriigi seadusandlikust lahendusest ei jagune ...

Eraõigusliku isiku hankijana määratlemise analüüs on üks riigihankeõiguse keerukamaid küsimusi. Keerukus tuleneb sellest, et kuigi seadus ütleb, millistest eeldustest lähtuvalt tuleks eraõiguslikku isikut ...

Erinõuetega tegevusala, keskkonnakasutuse või erinõuetega kutsetegevusega seotud riigihangete puhul on praktikas tavaks nõuda pakkujatelt või taotlejatelt riigihankes osalemiseks ka Eesti õigusaktidest ...

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate oluline roll majanduses teeb vajalikuks hankereeglite kujundamise selliselt, et taolised ettevõtjad oleks hanketurule enam kaasatud. Kuna sageli puudub taolistel ...

Riigihangete seaduse (RHS) § 185, mis näeb ette pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja kaebeõiguse hankija tegevusele, seob kaebeõiguse teostamise eeldusega, et vaidlustuse aluseks ...

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikest 1 tuleneva üldpõhimõtte järgi on Euroopa Liidu liikmesriikidel keelatud osutada ettevõtjatele ükskõik millisel kujul riigi ressurssidest tulenevat ...

Lennuettevõtjate tegevus, mis seisneb transporditeenuste osutamises reisijatele ja/või ettevõtjatele, kujutab endast majandustegevust. Üldist majandushuvi pakkuvate lennuliinide teenindamine ei pruugi ...

...nende endi ärihuvide teenimiseks. *7 Samas tuleb riigivaraseaduse seletuskirja kohaselt riigi äriühingu puhul......juhatus. RVS § 10 lõike 1 kohaselt valitsetakse riigivara neljal eesmärgil: riigivõimu teostamiseks, muul riigivara...

Pärast avalike ülesannete privatiseerimise eufooriat on pendel liikunud Euroopas vastasfaasi, kus riigid üritavad vahepeal erasektorile delegeeritud teenuseid tuua „tagasi koju“, s.t osutada neid oma üksuste ...

Riigihankeõiguse eesmärk ei ole sundida hankijat ostma hanke korras teenust, mille osutamise võimekus on tal endal olemas. In-house-erand kujunes Euroopa Kohtu praktikas välja just selliste olukordade ...

Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kõigil ettevõtjatel oleks oma pakkumuse ja teiste hankemenetluses osalemiseks nõutud dokumentide esitamiseks võrdsed võimalused. Seepärast tohib hankija lähtuda ettevõtjate ...

Käesolevas artiklis antakse ülevaade viimaste aastate Eesti kohtupraktikast riigihangete seaduse (RHS) § 48 rakendamisel ja analüüsitakse seda kohtupraktikat. Viidatud paragrahv reguleerib põhjendamatult ...

Riigihankelepingud on eraõiguslikud lepingud, kuid alluvad riigisisese eraõiguse kõrval ka Euroopa Liidu õiguses kujundatud üldpõhimõtetele, milleks on läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ...