Tulemused võtmesõna otsingule: "riigivara ja -hanked"
Mari Ann Simovart, Dmitri Koroljov
2019 7, Lk 483 - 497
Hankijal nagu tavapäraselgi ostjal on vabadus otsustada, millist teenust või asja ta vajab ja hankida soovib. Selleks näevad kaks Euroopa Liidu riigihankeid käsitlevat direktiivi selge sõnaga ette turu-uuringu ...
2019 6, Lk 441 - 446
Septembris 2019 annab kirjastus Juura välja riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande, mille koostamisel on osalenud laia taustaga autorkond. Priit Pruksi küsimustele vastates selgitavad kommentaaride ...
Tiina Kuusmann
2019 4, Lk 264 - 274
Juba paar aastakümmet on riigihangetega kokku puutunud juristidele tekitanud peamurdmist Euroopa Liidu riigihankeõiguse n-ö hall ala. Jutt on riigihangetest, millele riigihankedirektiivid ei laiene, vaid ...
Kati Jakobson-Lott
2019 3, Lk 170 - 179
Euroopa Kohtu suurkoda tegi 5. märtsil 2019 otsuse kohtuasjas C-349/17 Eesti Pagar AS vs. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Oma lahendis selgitas Euroopa Kohus ...
Silver Jakobson
2018 5, Lk 350 - 359
...konkurentsile avatud haldusmenetluses, lähtudes ühtlasi riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetest valitseda riigivara......riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetest valitseda riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult...
Mari Ann Simovart, Nele Parrest
2018 4, Lk 223 - 233
Eesti riigihankeõigusel on kaks eripära. Esiteks on riigihangete seadus tihedalt seotud Euroopa Liidu õigusega. Erinevalt direktiividest ja mitme teise liikmesriigi seadusandlikust lahendusest ei jagune ...
Kadri Härginen, Veiko Vaske, Carri Ginter
2018 4, Lk 234 - 246
Eraõigusliku isiku hankijana määratlemise analüüs on üks riigihankeõiguse keerukamaid küsimusi. Keerukus tuleneb sellest, et kuigi seadus ütleb, millistest eeldustest lähtuvalt tuleks eraõiguslikku isikut ...
Diana Minumets
2018 4, Lk 247 - 256
Erinõuetega tegevusala, keskkonnakasutuse või erinõuetega kutsetegevusega seotud riigihangete puhul on praktikas tavaks nõuda pakkujatelt või taotlejatelt riigihankes osalemiseks ka Eesti õigusaktidest ...
Mari Ann Simovart, Angela Kase
2018 4, Lk 257 - 265
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate oluline roll majanduses teeb vajalikuks hankereeglite kujundamise selliselt, et taolised ettevõtjad oleks hanketurule enam kaasatud. Kuna sageli puudub taolistel ...
Triin Väljaots, Carri Ginter
2018 3, Lk 197 - 201
Riigihangete seaduse (RHS) § 185, mis näeb ette pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja kaebeõiguse hankija tegevusele, seob kaebeõiguse teostamise eeldusega, et vaidlustuse aluseks ...
Albert Linntam
2017 9, Lk 635 - 644
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikest 1 tuleneva üldpõhimõtte järgi on Euroopa Liidu liikmesriikidel keelatud osutada ettevõtjatele ükskõik millisel kujul riigi ressurssidest tulenevat ...
Sandor Elias
2017 3, Lk 156 - 167
Lennuettevõtjate tegevus, mis seisneb transporditeenuste osutamises reisijatele ja/või ettevõtjatele, kujutab endast majandustegevust. Üldist majandushuvi pakkuvate lennuliinide teenindamine ei pruugi ...
Jüri Raidla, Toomas Vaher, Kristel Urke
2017 2, Lk 71 - 81
...nende endi ärihuvide
teenimiseks. *7 Samas tuleb riigivaraseaduse
seletuskirja kohaselt riigi äriühingu puhul......juhatus.
RVS § 10 lõike 1 kohaselt
valitsetakse riigivara neljal eesmärgil: riigivõimu teostamiseks, muul
riigivara...
Ivo Pilving
2016 6, Lk 401 - 415
Pärast avalike ülesannete privatiseerimise eufooriat on pendel liikunud Euroopas vastasfaasi, kus riigid üritavad vahepeal erasektorile delegeeritud teenuseid tuua „tagasi koju“, s.t osutada neid oma üksuste ...
Carri Ginter, Kadri Härginen
2016 1, Lk 3 - 12
Riigihankeõiguse eesmärk ei ole sundida hankijat ostma hanke korras teenust, mille osutamise võimekus on tal endal olemas. In-house-erand kujunes Euroopa Kohtu praktikas välja just selliste olukordade ...
Diana Minumets
2016 1, Lk 13 - 31
Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kõigil ettevõtjatel oleks oma pakkumuse ja teiste hankemenetluses osalemiseks nõutud dokumentide esitamiseks võrdsed võimalused. Seepärast tohib hankija lähtuda ettevõtjate ...
Kadri Matteus
2016 1, Lk 32 - 43
Käesolevas artiklis antakse ülevaade viimaste aastate Eesti kohtupraktikast riigihangete seaduse (RHS) § 48 rakendamisel ja analüüsitakse seda kohtupraktikat. Viidatud paragrahv reguleerib põhjendamatult ...
Mari Ann Simovart, Dmitri Koroljov
2016 1, Lk 44 - 51
Riigihankelepingud on eraõiguslikud lepingud, kuid alluvad riigisisese eraõiguse kõrval ka Euroopa Liidu õiguses kujundatud üldpõhimõtetele, milleks on läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ...
Mari Ann Simovart
2016 1, Lk 52 - 60
Artikkel käsitleb uute riigihankeid reguleerivate direktiividega juurutatud hankelepingu muutmise reeglite tähendust Eesti õiguskeskkonna jaoks.
Nagu mistahes eraõiguslikke lepinguid, on hankelepinguid ...
Erki Fels
2016 1, Lk 61 - 69
Hankelepingud on Euroopa Liidu liikmesriikide õiguses olnud pikka aega püha lehma staatuses. Liikmesriigi kohustust lõpetada sellise hankelepingu kehtivus, mille sõlmimisel on Euroopa Liidu õigust oluliselt ...