Kokkuvõte

Euroopa kaubamärgiõiguses on pikalt kaitstud kaubamärke eelkõige selleks, et võimaldada tarbijatel nende põhjal eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste omadest. 2009. aasta otsuses kohtuasjas L’Oréal jt möönis aga Euroopa Kohus esimest korda, et kaubamärgi ülesannete hulka ei kuulu üksnes selle peamine ülesanne tagada tarbijatele kauba või teenuse päritolu, vaid ka muud ülesanded nagu asjaomase kauba või teenuse kvaliteedi tagamine ning kommunikatsiooni, investeeringu ja reklaamiga seotud ülesanded. Sellega tunnustas kohus muutusi selles, mis eesmärkidel ettevõtjad kaubamärke praktikas kasutavad ja milles seisneb kaubamärgi väärtus äritegevuses. Kaubamärk ei ole enam üksnes signaal või sümbol, mis annab teavet kauba või teenuse päritolu ja eeldatavate omaduste kohta, vaid ta on muutunud asendamatuks tööriistaks reklaamis, ettevõtjate kuvandi kujundamises ja tarbijate hoidmises.

Artikkel käsitleb Euroopa kaubamärgiõiguse arengut seoses kaubamärkide eri ülesannete tunnustamisega ja neile õigusliku tähenduse omistamisega kaubamärgi rikkumise üle otsustamisel ning võrdleb neid kaubamärkide ülesannete õigusteoreetiliste käsitlustega. Selle eesmärk on hinnata Euroopas valitud suuna põhjendatust ja juhtida tähelepanu võimalikele probleemidele. Ehkki kaubamärgi ülesanded omavad tähtsust ka muus kontekstis (sh kaubamärgi registreerimise üle otsustamisel), on need artikli ulatusest väljas. Samuti ei vaatle artikkel kaubamärgiomaniku ainuõiguste piiranguid.

• kaubamärk