Kokkuvõte

Kuritegu pealt näinud tunnistajal võidakse kriminaalmenetluse käigus paluda tuvastada teo toimepanija äratundmisreast (ingl lineup), mis koosneb tavaliselt kahtlustatavast, kes võib olla süüdi või mitte, ja võrdlusisikutest, kes on teadaolevalt süüta. Samas võivad tunnistajate otsused olla tõendusmaterjalina ebausaldusväärsed. Aastakümnete jooksul tehtud teadusuuringud näitavad, et mälu on habras, mälestused võivad ununeda ja muutuda, sealhulgas menetluse raames läbi viidud äratundmiseks esitamise toimingu tõttu. Lisaks hõlmab äratundmiseks esitamine sotsiaalset interaktsiooni, mis võib samuti mõjutada tunnistajate otsustusprotsessi ja valikuid äratundmisreas. Viimase kümnendi märkimisväärsed edusammud teaduses tingivad vajaduse Eestis kasutusel olevate äratundmiseks esitamise juhiste analüüsiks. Eestis juhindutakse äratundmiseks esitamisel kriminaalmenetluse seadustikust, mille asjaomast regulatsiooni ei ole muudetud alates seadustiku vastuvõtmisest 2004. aastal. Käesoleva artikli eesmärk on hinnata, kas kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhised äratundmiseks esitamise kohta on kooskõlas kaasaegsete teadusuuringute soovitustega ja edendavad usaldusväärset äratundmiseks esitamise praktikat. Selleks annavad autorid esmalt ülevaate erinevatest äratundmisrea koostamise ja äratundmiseks esitamisega seotud süsteemiteguritest ning selgitavad, kuidas ja miks need muutujad äratundmisotsuseid mõjutavad. Seejärel analüüsitakse nendele teguritele tuginedes kehtiva regulatsiooni vastavust teaduspõhistele soovitustele.

• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• õiguspsühholoogia