Kokkuvõte

Karistusseadustiku (KarS) §-s 424 sätestatud mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis on üks kõige levinumaid kuritegusid Eestis: 2023. aastal registreeriti selliseid kuritegusid ligi kaks ja pool tuhat ning see rikkumine platseerus sageduselt kolmandaks kuriteoks. Tundub, et praktikas pole KarS §-ga 424 seotud materiaalõigust puudutavaid vaidlusi kuigi palju: vähesed üldmenetluses arutatavad asjad puudutavad eelkõige teo tõendatust või karistust. Seega võiks öelda, et materiaalõiguse koha pealt on asi selge ja korras. Kui selguse argumendiga ehk võikski nõustuda – kõik toimib ja tõlgenduspraktika on ettenähtav –, pole senine praktika autori hinnangul mitmest aspektist õigusdogmaatilises mõttes korrektne: seda nii puutuvalt karistusõiguse eriosasse (eelkõige seonduvalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p-ga 2) kui ka üldosasse (eeskätt seoses tahtlusega). Autor väidab, et senine väärpraktika (või vähemasti suur osa sellest) on võimalik kõrvaldada seeläbi, et tõlgendada koosseisuelementi „joobeseisund“ mitte kitsalt joobeseisundina, vaid joobest tingitud juhtimisvõimetusena. Autor keskendub artiklis kõige levinumale joobe tekitajale ehk alkoholile (selle põhjustatud alkoholijoobele). Eelduslikult on aga mitmed artiklis esitatud argumendid võimalik üle kanda ka muudele joobeliikidele.

• liiklussüüteod
,
• süütegu
,
• liiklusõigus