Kokkuvõte

ÜRO laste õiguste konventsiooni (LÕK) vastuvõtmisega 1989. aastal toimusid põhimõttelist laadi muudatused selles, kuidas lapsi õiguslikult käsitletakse. LÕK-i kandev mõte on tunnustada lapsi õiguste subjektina, kuigi nad ei oma täiskasvanutega võrdset autonoomiat. Selleks et tagada lapse õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, on vajalik, et laps oleks menetlusse kaasatud. LÕK-i üks alusväärtusi on kõikide laste õigus olla ära kuulatud ja tõsiselt võetud (LÕK art 12). Lapse õigus olla ära kuulatud realiseerub läbi LÕK artikli 3 põhimõtte, mille järgi tuleb igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Käesolevas artiklis antakse ülevaade lapse huvide kontseptsioonist ja lapse ärakuulamise õigusest tsiviilkohtumenetluses, keskendudes hagita perekonnaasjade regulatsioonile. Artiklis esitatakse teaduskirjandusel põhinev lühiülevaade sellest, kuidas lapse ärakuulamist ette valmistada ja läbi viia, et tagada lapse õiguste kaitse, aga ka nõuetekohane lapse huvide väljaselgitamine. Samuti käsitletakse artiklis lapse ärakuulamise talletamise ja korduvärakuulamiste problemaatikat ning võimalikke lahendusi. Kuigi artiklis käsitletakse lapse ärakuulamist kohtuniku vaates, ning annatakse selleks juhiseid ja soovitusi, on võimalik teaduskirjanduse baasil antud suuniseid rakendada ka teistel spetsialistidel, kes puutuvad lapse ärakuulamistega kokku muudel õiguslikel alustel.

• hagita menetlus
,
• vanemate õigused ja kohustused
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• protsessiosalised
,
• õiguspsühholoogia