Kokkuvõte

Euroopa Parlament võttis 17. aprillil 2019 vastu direktiivi 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul (edaspidi DSM-direktiiv). Direktiiv muudab mh oluliselt seniseid Euroopa Liidu autoriõiguse põhimõtteid veebiplatvormide kohta.

DSM-direktiivi artikli 17 lõige 1 sätestab, et kui veebisisu jagamise teenuse osutaja annab üldsusele juurdepääsu tema kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teostele või muule kaitstud materjalile, tähendab see nende üldsusele edastamist või üldsusele kättesaadavaks tegemist, milleks on vaja saada õiguste omajatelt luba. Sellega kehtestab direktiiv veebisisu jagamise teenuse osutajatele otsese vastutuse kasutajate poolt toime pandud autoriõiguse rikkumise eest. Loomulikult vastutab direktiivi 2001/29/EÜ (infoühiskonna direktiiv) artikli 3 lõike 2 järgi endiselt ka kasutaja, kes teose üldsusele kättesaadavaks teeb. Lisaks tuleneb DSM-direktiivi artikli 17 lõikest 3 sõnaselgelt, et sellises olukorras ei kohaldu veebisisu jagamise teenuse osutajatele ka e-kaubanduse direktiivist tulenev ohutu sadama režiim. Viimase asemel sätestab lõige 4 uue vastutuse piirangute režiimi.

Õiguste omajatelt loa saamise nõue ei ole absoluutne. Veebisisu jagamise teenuse osutajad peavad tegema suurimaid võimalikke pingutusi, et luba saada (DSM-direktiivi art 17 lg 4 p a). Kui veebisisu jagamise teenuse osutajad vaatamata vajalike pingutuste tegemisele kaitstud teoste või muu materjali üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks luba ei saa, peavad nad vastutusest vabanemiseks täitma DSM-direktiivi artikli 17 lõike 4 punktides b ja c toodud kriteeriume. Käesolev artikkel käsitlebki veebisisu jagamise teenuse osutaja kohustusi just sellises olukorras.

• autoriõigus