Teaduspõhisel uurimisel on igas eluvaldkonnas täita väga oluline roll. Ilma teaduseta ei saa ülikoolis õppida ja õpetada. Akadeemilise hariduse lahutamatu osa on oskus omi seisukohti väljendada argumenteeritult ja teaduslikult põhistatult. Üheks võimaluseks omi teaduslikult põhjendatud seisukohti esitada on magistritöö. Definitsiooni kohaselt on magistritöö „autori iseseisev uurimus, milles on esitatud õiguslikult asjakohase probleemi teaduslik lahendus“^*1.

Magistritöö eesmärgiks on analüüsida õiguslikku probleemi ning esitada töö kirjutaja omapoolsed teaduslikult põhjendatud lahendused. Lisaks teaduslikult põhistatud argumentide esitamisele on olulisel kohal väga hea eesti keele kasutamine. Seega teenib igasugune magistritöö vähemalt kahte eesmärki: tegemist on iga üliõpilase esimese teadusliku tööga ning teaduslikult põhjendatud seisukohtade esitamine eeldab väga head keelekasutust. See on esimene etapp eestikeelsesse õigusteadusesse panuse andmisel.

Käesolev Juridica number sisaldab artikleid, mis rajanevad üliõpilaste kirjutatud magistritöödel. Igal aastal kaitstakse õigusteaduskonnas magistritöid erinevatel aktuaalsetel õigusteemadel. Praegune Juridica number sisaldab läbilõget erinevatest õiguslikest teemadest, mida üliõpilased magistritöödes on uurinud. Tegemist on aktuaalsete teemadega, millel ei ole ainult teoreetiline, vaid ka praktiline väärtus. Magistritöö põhjal koostada teaduslik artikkel on samuti oskus, mida saab ja tuleb arendada.

Selles numbris on üliõpilaste artiklid eri õigusvaldkondadest ja erinevatel teemadel. Seejuures on olulisel kohal teemad, mis seonduvad nii õigusajaloolise kogemusega kui ka kehtiva õigusega nii riigisisese kui ka rahvusvahelise õiguse taustal. Käsitlemist leiavad abielu lahutamise võimalused Eesti Vabariigis 1918–1940; perekonna mõiste Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas; kaitsja ülesanded seoses kahtlustatava ülekuulamisega kohtueelses menetluses; haldusreformi eesmärgid 1990. aastatel; ühinguõigusliku laenukeelu tõlgendamine; uurimiskohustus Natura hindamise menetluses; Istanbuli konventsiooni nõuete ülekandmine Eesti seadustesse; kollektiivläbirääkimisteks õigustatud isikute ringi laiendamine Eestis. Nagu näha, on käsitletavate teemade spekter väga mitmekesine.

Õiguslikke probleeme, mida analüüsida, on olnud ja neid tekib alati. Õiguslike probleemide kohta on võimalik väita, et neid probleeme on üldjoontes kahesuguseid. Esmalt niisugused õiguslikud probleemid, mida tekitavad inimesed ise; teisalt niisugused, mis on tingitud meid ümbritseva elu muutusest. Mõlemad õiguslikud probleemid on olulised. Õiguslik reguleerimine peab vastuse andma nii ühel kui ka teisel juhul. Õiguslike probleemide teaduslik analüüsimine aitab nende probleemide lahendamisele kaasa.

Üliõpilaste kirjalikud teadustööd ei kaota kunagi oma tähtsust ja moodustavad olulise osa regulaarsest õigusharidusest. Teaduslikult põhjendatud argumenteerimisoskus on iga juristi vaieldamatu oskus, mida kindlasti tuleb arendada ja mida saab kasutada ka hilisemas erialases tegevuses.

Käesolevast numbrist leiab huvitavat lugemist igaüks, kellele õiguslik reguleerimine on oluline ja südamelähedane!

Head lugemist ja mõtisklemist!

Märkused:

^*1 Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele. J. Sootak, H. Siimets-Gross (koost.). 3. tr. Tallinn: Juura 2020, lk 5–6. Arvutivõrgus: [Link] (24.01.2023).

• Info