Kokkuvõte

26. mai 2010. a otsusega kriminaalasjas 3-1-1-22-10 jättis Riigikohtu kriminaalkolleegium muutmata Tallinna Ringkonnakohtu varasema otsuse samas asjas, jõustades V. Reiljani, T. Silla ja A. Pärna süüdimõistmise vastavalt pistise nõudmises, vahendamises ja lubamises. Kõnealune otsus ei ole tähelepanuväärne üksnes seetõttu, et jõudis lõpule aastaid meedia tugevas fookuses olnud skandaalne protsess, mis hõlmas tipp-poliitikut, vandeadvokaati ja respekteeritud ärimeest. Vähemalt sama tähelepanu väärivad mõningad otsuses toodud õiguslikud seisukohad.

Käesolev artikkel uuribki mõningaid Riigikohtu poolt otsuses 3-1-1-22-10 esitatud seisukohti, küsides nende põhjendatuse järele nii varasema kohtupraktika kui ka menetlusõiguse teooria pinnalt. Artiklis käsitletakse tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamist, tunnistaja ütluste andmisest keeldumise tuvastamist ja Riigikohtu poolt faktiliste asjaolude tuvastamisega seotud küsimusi.

• menetluse dokumendid, tõlkimine, menetlusosaliste väljakutsumine
,
• menetluse dokumendid, tõlkimine, menetlusosaliste väljakutsumine
,
• menetluse dokumendid, tõlkimine, menetlusosaliste väljakutsumine
,
• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses