Kokkuvõte

Advokatuuriseadus sätestab advokaatide, advokatuuri assotsieerunud liikmete ning välisriigi advokaatide tegevuse õiguslikud alused. Selle kohaselt võivad advokaadi kutsenimetuse all Eestis alaliselt õigusteenust osutada üksnes advokaate koondava kutseorganisatsiooni – Eesti Advokatuuri – liikmed. Õigusliku seisundi poolest on Eesti Advokatuur avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud ja tegutseb seaduse alusel. Advokatuuri puhul on seega ühelt poolt tegemist kutseühenduse ning sellega seotud ülesannete, omavalitsuslike põhimõtete ja väärtuste rakendamist nõudva organisatsiooniga. Teiselt poolt on see avalik-õiguslik juriidiline isik, mis täidab riigi põhiseadusest tulenevat rolli ühiskonnas ning peab vastama neist ülesannetest tulenevatele nõuetele. Käesolevas artiklis uuritakse, kas ja kuidas peegelduvad nimetatud kaks tahku organisatsiooni igapäevaelus ja arengus.

Artikli fookuses on advokatuuri uued arengusuunad perioodiks 2011–2020, mille väljatöötamise käigus analüüsiti advokatuuri organisatsioonilise ülesehituse ja toimimise seniseid mehhanisme ning kiideti heaks edasised tegevuspõhimõtted, võttes aluseks nii seadusest, rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest kui ka praktikast tulenevad nõuded. Viimaseid käsitletakse artiklis nii advokatuuri kui avalik-õigusliku isiku kui ka kutseorganisatsiooni kontekstis.

• Advokatuur