Kokkuvõte

Eesti taasiseseisvumine seadis Eesti õigusteaduse ette ülesanded, millega tal ei olnud juba aastakümneid tulnud tegeleda. Iseseisev riik vajab ka iseseisvat õigusteadust. Muidugi mitte selles mõttes, nagu tuleks meil siin välja mõelda mingid ainulised ja seninägematud juriidilised konstruktid. Pigem võib meie praegust olukorda võrrelda koolipoisi omaga. Meie esmane kohustus on õppida tundma õhtumaises õiguskultuuris juba olemas olevaid, pikkade aastakümnete ja -sadade jooksul väljakujunenud lahendeid ning teooriaid. Sellega seoses puutume aga kohemaid kokku ka teooriate paljususega. Ja meid endid on tõepoolest vähe. Üksikul uurijal käib aga kindlasti üle jõu luua endale põhjalik ja mingilgi määral ammendav pilt kõikidest parasjagu käibivatest teooriatest. Valikute tegemiseks, ka erinevate õpetuste omavaheliseks kombineerimiseks ja suhestamiseks on see aga hädavajalik. Eriti olukorras, kus me kujutame endast kaunis ahvatlevat saaki nii mõneltki poolt maailmast saabuvaile Kulturträger’itele.

• õigusfilosoofia