Kokkuvõte

Tänapäevase vastutuskindlustuse kandvaks põhimõtteks on, et kindlustusvõtja kindlustab ennast kahjustatud kolmanda isiku kahju hüvitamise nõuete vastu. Sellest tingituna tuleb vastutuskindlustuse puhul eristada kolme osapoolt: kindlustusandjat, kindlustusvõtjat ning kahjustatud kolmandat isikut. Kahjustatud kolmas isik, kes sageli on kuni kindlustusjuhtumi toimumiseni teadmata, ei saa kontrollida vastutuskindlustuslepingu nõuetekohast täitmist kindlustusvõtja poolt. Seetõttu tekib põhimõtteline küsimus selle kohta, kas olukordades, kus kindlustusvõtja on vastutuskindlustuslepingut rikkunud ning kindlustusandja võiks seetõttu vabaneda kindlustushüvitise maksmise kohustuse täitmisest, jääb kahjustatud kolmas isik ilma kindlustushüvitisest. Vastus viimasele küsimusele sõltub vastutuskindlustuse alaliigist.

Artiklis käsitletakse vabatahtliku vastutuskindlustuse ja üldise kohustusliku vastutuskindlustuse aluspõhimõtetega seonduvat Eesti ja Saksa õiguses. Esmalt on antud lühiülevaade vastutuskindlustuse-instituudi ajaloolisest kujunemisloost. Järgnevalt on toodud esile, milline on Eesti ja Saksa õiguse kontseptsiooni kohaselt vastutuskindlustuse instituudi eesmärk. Seejärel on vaadeldud, kuidas on reguleeritud vabatahtliku vastutuskindlustuse ning üldise kohustusliku vastutuskindlustusega seonduvat Eesti ja Saksa õiguses ning millised kindlustushüvitise väljamaksmisest vabanemise alused kehtivad Eesti ja Saksa õiguses erinevate vastutuskindlustuse alaliikide puhul.

• kindlustus