Kokkuvõte

Artiklis antakse ülevaade sellest, kuidas kriminaalasju lahendavad kohtud kohaldavad kahju hüvitamise norme, ja uuritakse, kas kohtupraktikas esineb eraõigusliku kahju hüvitamise instituudi karistusõiguslikku modifitseerimist. Erinevused eraõiguslike ja karistusõiguslike kahju hüvitamise põhimõtete vahel ei peaks olema välistatud, kuid autori arvates peaksid erisused siiski olema mõistlikult põhjendatavad. Artikli ärgitab diskuteerima küsimuse üle, kas ja millises ulatuses on kahju hüvitamise instituudi karistusõiguslik modifitseerimine põhjendatud.

Artikkel põhineb analüüsil, mis koostati kohtute infosüsteemis (kis.kohus.ee) olevate lahendite põhjal Riigikohtus 2008. aasta septembris. Analüüsi objektide hulgas olid märkimisväärses ülekaalus (ja neid kajastatakse seetõttu ka artiklis) üldmenetluse otsused, sest lihtmenetluse lahendites on keeruline eristada sisulisi ja menetlusliigist tulenevaid probleeme. Käesolevas artiklis on rohkem tähelepanu pööratud materiaalõiguslikele ja vähem menetlusõiguslikele küsimustele.

• kahju õigusvastane tekitamine
,
• kahju hüvitamine
,
• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• kriminaalmenetluse subjektid