Kokkuvõte

Artiklis peatutakse aktuaalsetel probleemidel, mis on seotud kaasomandi mõttelise osa koormamisega asjaõigusliku kasutusõigusega, asjaõigusliku kasutusõiguse seadmisega kaasomaniku kasuks, lubamatust kandest tuleneva notari vastutusega, kinnistusraamatu kui õigustloova registri usaldusväärsusega ja kinnistusraamatu pidamise reformimise plaanidega.

Autor rõhutab, et kaasomanikule kuulub mõtteline osa omandist, mitte omandi esemest. Seetõttu ei saa mõttelist osa, mis kinnisomandi esemel on piiritlemata, ka reaalse kasutusõigusega koormata. Autor selgitab ka, miks ei saa kaasomaniku mõttelist osa reaalservituudiga koormata sel viisil, et valitseva kinnisasja omanikule teeservituudi seadmine asendatakse teeniva kinnisasja kaasomaniku loobumisega kasutusõiguse rikkumisest tulenevast nõudest valitseva kinnisasja omaniku kasuks. Lisaks põhjendatakse, miks mõttelise osa omaniku kasuks ei saa seada servituuti. Kui taolised servituudid on kinnistusraamatusse kantud, siis on tegemist kandega, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Autor selgitab, kuidas toimub sellise kande kustutamine ning vaatleb notari ja kinnistusraamatu pidaja vastutuse jagunemist.

Riigikogu menetluses olev kohtute seadus nägi ette registrite eraldamist kohtusüsteemist. Autor tuletab meelde kinnistusraamatu pidamise õiguslikke aluseid, seades sedakaudu taolised reformikavad kahtluse alla.

• omand
,
• servituudid
,
• kinnistusraamat