Kokkuvõte

Kõikides õigussüsteemides on sätestatud alused, mille korral tehing on tühine. Kuna praktika on näidanud, et seaduses loetletud konkreetsetest alustest ei piisa, et tagada kõikide tehingute tühisus, mis on vastuolus ühiskonnas aktsepteeritud moraalinormidega, on üks tehingu tühisuse alus tehingu vastuolu heade kommetega. Häid kombeid on rikutud, kui tehing oma sisult, motiivilt või eesmärgilt on vastuolus erapooletult ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Probleem on, et asjaolud, mida peetakse ebaeetiliseks, muutuvad ajas. Eile mõeldamatuks peetud käitumine võib olla täna moraalselt aktsepteeritav ja vastupidi.

Artiklis avatakse heade kommetega vastuolu mõistet, võrreldakse heade kommetega vastuolus olevaid tehinguid teiste tehingutega, mis toovad kaasa tehingu kehtetuse, analüüsitakse Eesti kohtupraktikas heade kommete vastaseks tunnistatud tehinguid ning heade kommetega vastuolus oleva tühise tehingu tagasitäitmise aspekte.

Autor käsitleb valikuliselt tehinguid, mille võimalikku heade kommete vastasust on hinnatud Eesti kohtute poolt, samuti analüüsitakse vastutuse ja isikuvabaduse heade kommete vastast piiramist, millised alused võiksid olla kohaldatavad tehingute tühisuse tuvastamisel ka praktikas.

• tsiviilõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• Maksejõuetusõigus