Kokkuvõte

2017. aastal jõudis Eestis tulemuseni haldusreform. Sellega ületati aastakümnetepikkune poliitiline leppimatus ja reform tehti ära isegi ulatuses, milleks paljudel väga suurt lootust polnud.

Selleks et pidada omavalitsuste reformi Eesti elu edulooks või jõuda veendumusele, et sellist reformi poleks kindlasti pidanud tegema, on vaja süvaanalüüsi. Selle tegemiseks on aga reformist möödas liiga vähe aega. Paljud inimesed ja institutsioonidki peavad uue olukorraga kohanema ja reformiga loodud võimalused üles leidma. Siiski on praegu kohane hetk, et teha vahekokkuvõte toimunust ning tõsta esile mõned head ja mõned kriitikat väärivad momendid, millest õppida.

Reformist on õppida nii riigil-valitsusel, ministeeriumidel kui ka kohalikul võimul, samuti näiteks külal, kes soovis ühinemisest võimalikult palju võita või hoopis ühinemist vältida. Liigitada saab reformi õppetunde ka etapikaupa: kavandamise, tegemise ja tulemuse järgi. Nii et haldusreformi õppetundidest rääkimiseks on võimalusi palju. Käesolevat artiklit võib võtta kui tagantjärele tarkust riigi tasandi otsustajate tegevuste kohta reformi kavandamise etapis.

• kohalik omavalitsus