Kokkuvõte

1. Asutamisel olevast juriidilisest isikust üldiselt

Enne äriseadustiku (edaspidi ÄS; RT I 1995, 26-28, 869) jõustumist 1. septembril 1995 ei pööratud eraõiguslike juriidiliste isikute tegevust reguleerinud normatiivaktides erilist tähelepanu õiguslikule moodustisele, mis tekib vahel pärast ühingu- või asutamislepingu sõlmimist ja kestab kuni juriidilise isiku vastavasse registrisse kandmiseni. Olukord on muutunud aga seoses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS; RT I 1994, 53, 889) ja ÄS jõustumisega, millede sisu vastab suures osas Lääne-Euroopa seadusandluse põhimõtetele, eelkõige Saksa õigusele. Saksa tsiviil- ja kaubandusõiguses on põhjalikult läbi töötatud nn asutamisel oleva ehk asutatava kaubandusühingu õiguslik seisund. Saksa õiguses räägitakse asutamisel olevast juriidilisest isikust üksnes osaühingu, aktsiaseltsi ja ühistu puhul, kuna täis- ja usaldusühing Saksa HGB kohaselt ei ole juriidilisteks isikuteks. Asutamisel olevat eraõiguslikku juriidilist isikut on antud artikli raamides analüüsitud võrdlevalt, tuginedes nii Eesti ja Saksa äriühinguid kui juriidilisi isikuid reguleerivatele seadustele.

• äriühinguõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• juriidilised isikud