Tulemused võtmesõna otsingule: "äriühinguõiguse üldmõisted ja printsiibid"
Liisa Raie
2021 3, Lk 214 - 222
Eesti Vabariik kehtestas 1. detsembrist 2014 välismaalastele võimaluse omandada Eesti digitaalne isikutunnistus ehk e-residendi staatus. Seoses e-residentsuse loomisega jõustusid 15. jaanuaril 2018 ka ...
Külliki Feldman
2015 2, Lk 113 - 137
...Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon Euroopa äriühinguõiguse tuleviku kohta (2012/2669(RSP)). Arvutivõrgus: http......liikumise hõlbustamiseks ELi piires (neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv äriühingu asukoha piiriülese muutmise kohta...
Martin Tamme
2009 3, Lk 181 - 188
Ettevõtte ülemineku regulatsiooni algseks põhiideeks oli takistada pahausksetel ettevõtjatel saavutada nende soovitud eesmärki: kohustuste jäämist maksejõuetule ja edasi mittetegutsevale ühingule. Selleks ...
Andreas Alaver
2007 6, Lk 395 - 404
Äriühingute asukohavahetuse võimalikkuse ning vastastikuse tunnustamise kohustuse tagajärjena on Euroopa Liidus tekkinud võimalus valida äriühingu asutamisriik ning seega ka ühingu õiguslik vorm, olenemata ...
Andres Vutt
2007 2, Lk 99 - 107
...asukohavahetuse reguleerimiseks on kavas võtta vastu 14. äriühinguõiguse direktiiv, kuid selle eelnõuga ei tegelda hetkel aktiivselt......Ühenduse tasemel.
Euroopa Ühenduse üheks eesmärgiks äriühinguõiguse valdkonnas on äriühingute
liikumisvabaduse õiguslike...
Martin Käerdi, Paul Varul, Rein Lang, Jüri Raidla, Urmas Volens
2006 4, Lk 227 - 233
...kasutavad või mitte.
Esiteks peaksime Euroopa Liidu äriühinguõiguse
praeguses raamistikus kiiremas korras tegelema Eestis...
Villu Kõve
2005 9, Lk 595 - 605
...äriseadustiku eelset olukorda
Eesti äriõiguses ja äriühinguõiguses ning Eesti majanduses ja ettevõtluses
üldisemalt......nõuded ja lähtus samuti Euroopa Liidu
arusaamadest äriühinguõiguses. Need kaks seadust koos äriseadustikuga kuulusid
sisuliselt...
Heleri Tammiste
2005 6, Lk 385 - 395
Asjatundja poolt antud ebaõige arvamusega tekitatud kahju hüvitamist võimaldavad nii Eesti õigus kui ka paljud teised õigussüsteemid (isegi sellised, kus ollakse puhtmajandusliku kahju hüvitamise küsimuses ...
Andres Vutt
1993 6, Lk 125 - 125
Euroopa õigus on valdkond, mida meil kõigil tuleb alles hakata enda
jaoks avastama. Kui me aga soovime saada osaks Euroopast, siis tuleb
sellega ka tegeleda. Käesoleva artikli eesmärgiks on vaadelda ...
Andrus Siibak
1993 6, Lk 126 - 127
1. Välisinvesteeringu litsents (luba)
Väliskapitaliga ettevõtte asutamise ja selles osalemise tingimused
on vastavat välisinvesteeringute alast seadusandlust omavates
riikides erinevad. Nii näiteks ...
Andres Vutt
1993 5, Lk 100 - 101
Eesti ettevõtteõiguse iseseisev areng algas 1989. aasta lõpus.
Selle ajajärgu sotsiaalmajandusliku tausta iseloomustades tuleb
rõhutada lühendit IME, mille otsest mõju on tunda ka õigusaktides.
Selline ...
Andrus Siibak
1993 5, Lk 103 - 104
Ida–Euroopa riikidest ühena esimestest võeti Ungari Vabariigis
vastu Seadus nr. XXIV 31. 12. 1988. a. välismaalaste
investeeringutest Ungaris. Seadus jõustus 1. jaanuaril 1989. a.
Viimast on täiendatud ...
Gaabriel Tavits
1995 9, Lk 392 - 394
Õiguse üldteooriast on teada, et õiguse subjektid on subjektiivsete
õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Nendeks on isikud, kes
osalevad õiguslikus elus. Kuna õiguslik elu koosneb tervest reast
õigussuhetest ...
Charles Lipton
1995 9, Lk 398 - 401
„Sisehind“ on mõiste, mida kasutatakse kaupade või
teenuste ostu korral hargmaise kontserni (transnational
corporation, edaspidi HMK) seotud üksuste vahel. Moonutuste
vältimiseks peaks nõutav hind võrduma ...
Villu Kõve
1995 4, Lk 134 - 134
Uus ÄS (lühendid on toodud lk. 165) on mahukas kaubandusõiguse
ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel
reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete
ning ...
Villu Kõve
1995 4, Lk 135 - 136
ÄS keskseks juriidiliseks terminiks on sõna ettevõtja,
kellena seaduse § 1 käsitleb äriühinguid ning oma nimel püsivalt
majandustegevusega tegelevaid füüsilisi isikuid (füüsilisest
isikust ettevõtjaid) ...
Andres Vutt
1995 4, Lk 164 - 165
ÄS rakendamise põhimõtted on toodud juba eespool, mistõttu
käesolevas artiklis esitaksin vaid need probleemid, millele eelnevalt
tähelepanu ei pööratud ning kordaks veelkord üle olulise.
Rakendussätete ...
Villu Kõve
1995 4, Lk 161 - 161
Erinevalt senisest õigusest sätestab ÄS välismaa äriühingute
filiaalide asutamisele ja registreerimisele selged nõuded.
Filiaalina käsitletakse ÄS-s ainult välismaa äriühingute
Eestis asuvaid struktuuriüksusi ...
Peeter Kask
1995 3, Lk 87 - 90
...
et enne üksikküsimuste käsitlemisele asumist tuleb üldmõisted ja
-põhimõtted selgeks teha, muidu ähvardab edaspidi...
Anne Kalvi
1996 10, Lk 566 - 569
Käesoleva kirjutise ajendiks sai Patendiameti ja Europatendiameti
ühisel seminaril tehtud märkus.
Järgneb.Käesoleva kirjutise ajendiks sai Patendiameti ja Europatendiameti
ühisel seminaril tehtud märkus ...