Kokkuvõte

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 lõike 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Eesti kehtivas õiguses jaotatakse nõuete ja õiguste maksmapanemist piiravad tähtajad aegumistähtaegadeks, õigust lõpetavateks tähtaegadeks ja menetlustähtaegadeks.
Seadusandja on pidanud vajalikuks piirata nõude esitamise võimalusi nii aegumistähtaja kui ka õigust lõpetava tähtajaga. Samas võib selline kaksikregulatsioon tekitada praktikas mitmeid probleeme, sest alati ei ole üheselt mõistetav, kumba tähtaega on seadusandja ühes või teises sättes silmas pidanud. Õigust lõpetavate tähtaegade ja aegumistähtaegade erinevate tagajärgede tõttu on aga oluline teha vahet, kumma tähtajaga on konkreetsel juhul tegemist. Artiklis käsitletakse konkreetsete näidete varal mõningaid aegumistähtaegade ja õigust lõpetavate tähtaegade probleeme ning nende tähtaegade eristamise olulisust praktikas.

• tähtaeg ja tähtpäev
,
• tsiviilõiguste teostamine
,
• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid