Kokkuvõte

Viimase poolsajandi jooksul ärinimeõiguse (firmaõiguse) järgi Eestis vajadust polnud, seepärast on ta alles praegu oma kunagist kohta tagasi võitmas. Seetõttu on ka kaasaegses Eestis ärinime alaseid publikatsioone napilt. 1995. aastal andis justiitsministeerium välja Ants Piibu 1939. aasta teose „Kaubandusõigus ja -protsess“ kolmanda trüki. Margit Vutt avaldas Juridicas nr 4 1995 [lk 136-137] äriseadustiku ärinime alaseid sätteid kommenteeriva artikli „Ärinimi“.

Esimesed taasiseseisvuvas Eestis ettevõtlust reguleerivad õigusaktid (1989. aasta ettevõtteseadus ja ettevõtteliikide põhimäärused) jätsid ärinime küsimused peamiselt omavalitsusametnike suvaõiguseks. Mandri-euroopas ja ka okupatsioonies Eestis üldtunnustatud alustele pöördus meie firmaõigus tagasi pärast äriseadustiku (edaspidi ÄS, RT I 1995, 26-28, 355; 57, 976) jõustumist ning kohtute registriosakondade tööleasumist 1. septembril 1995.

• äriühinguõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• kaubamärk