Kokkuvõte

Euroopa deliktiõiguse üle diskuteeritakse mitmel tasandil, mis tähendab, et sellise fenomeni eksisteerimises ei ole põhjust kahelda. Kontseptsioon iseenesest ei ole aga rangelt piiritletud ja seetõttu on „Euroopa deliktiõigusest“ saanud termin mitme erineva mõiste tähistamiseks.

Artikli eesmärk on kutsuda kaasa mõtlema riigisisese deliktiõiguse edasiarendamise võimaluse üle, võttes aluseks Euroopa mudelseadustes välja pakutud eeskuju. Väita, et meil täna kehtiv deliktiõigus on lõplikult välja kujunenud ning puudub põhjus otsida võimalusi senist regulatsiooni täiustada, ei julgeks ilmselt keegi. Artikkel keskendub deliktilise vastutuse aluseks oleva seadusesse kirjapandud objektiivse hoolsusstandardi edasiarendamise võimalustele, mis on regulatsiooni ebapiisavuse all ehk enim kannatav deliktiõiguse osa.

Pidades silmas Eestis kehtiva reformitud tsiviilõiguse lühikest ajalugu ja riigi väiksusest tingitud kohtupraktika nappust, tundub küsimus, kas täna kehtiv seaduse regulatsioon on piisav, et olukordi, kus objektiivne hoolsusstandard nõuab kindlat liiki käitumist, ära tunda ja selle rikkumisel põhinevat deliktilist vastutust tajuda, eriti aktuaalsena. Õiguse allikate kindlaksmääramine on õigussüsteemi jaoks oluline, selleks et teada, mille poole peab pöörduma, et õigust leida.

• kahju õigusvastane tekitamine
,
• Euroopa Liit