Kokkuvõte

Pärast riigilõivude tõstmist 2009. aastal soikus majanduskriisi tingimustes diskussioon selle üle, kuivõrd õigustatud oli riigilõivude ulatuslik tõstmine. 2011. aastal koos majanduse elavnemisega on taas elavnenud ka diskussioon riigilõivumäärade ümber. Kui 2009. aastal käsitles Riigikohus riigilõivumäärade põhiseadusega kooskõla küsimust üldplaanis siiski ettevaatlikult, siis 2011. aasta 12. aprillil otsustas Riigikohtu üldkogu oma pretsedenti loovas otsuses Wipestrex vs. Eesti Vabariik anda seadusandjale selge sõnumi riigilõivumäärade regulatsiooni kohta. Riigikohtu üldkogu hinnangul peaks seadusandja kiirelt analüüsima riigilõive tervikuna ning kohtumenetluskulude normaliseerimiseks kiiremas korras ja üldiselt süstemaatiliselt alandama riigilõivu määrasid. Sama kordas Riigikohtu esimees 16. juunil 2011 Riigikogule kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta antud ülevaates.

Käesolevas artiklis on vaatluse all tsiviilkohtumenetluses tasutavate riigilõivude eesmärgid ja nende saavutamine tegelikkuses, Eesti riigilõivumäärad võrrelduna teiste Euroopa riikide riigilõivudega ning ebamõistlikult suure riigilõivu määratlemine kohtupraktikas. Artikli teemast lähtudes kõneleb artikkel lugejaga paljuski arvude keeles.

• kohtukulud tsiviilkohtumenetluses
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused