Kokkuvõte

Viimastel aastatel on hagita asjade arv tsiviilasjade hulgas järjekindlalt kasvanud. Seda eelkõige seetõttu, et kasvanud on hagita asjade liikide arv, seda eriti alates 1. jaanuarist 2006. Mitmeid tsiviilasju, mida varem menetleti hagimenetluses (nt hooldusõiguse asjad, juurdepääsu võimaldamine avalikult kasutatavale teele, korteriomandi ja kaasomandi asjad jms), menetletakse nüüd hagita menetluses. Samuti on selle menetlusliigi asjade arvu kasvule avaldanud mõju mitmed muudatused materiaalõiguses. Eesti Vabariigi õiguskantsler tõstatas 2011. aasta kohtunike foorumil peetud ettekandes isegi küsimuse, kas osa hagita menetlustena katalogiseeritud menetlusi ei peaks läbi viima täitevvõim ja kohus oleks oma klassikalises kontrollija rollis.

Käesolevas artiklis käsitletakse hagita asjade menetlemise üldisi küsimusi. Artikli kirjutamisel peamiseks allikaks on asjaomased Riigikohtu lahendid.

• hagita menetlus
,
• eestkoste ja hooldus
,
• omand
,
• korteriomand
,
• kinnisomandi kitsendused