Kokkuvõte

Traditsioonilise majandusteooria kohaselt on kaupade tootmise ja teenuste osutamise maksimaalset efektiivsust võimalik tagada üksnes maksimaalselt toimiva konkurentsi tingimustes. Majandusliku efektiivsuse kasv ja tarbija heaolu suurenemine ning ühiskondlike ressursside õiglaseim jaotus on parimal viisil tagatud olukorras, kus ettevõtjad võistlevad omavahel potentsiaalsete klientide pärast, pakkudes madalaimat hinda, kõrgeimat kvaliteeti, parimat teenindust jne. Samas on reaalse majanduselu on märksõnadeks maksimaalne kasum ja minimaalne risk. Nimetatud kahe eesmärgi vahel kompromissi otsides ei ole harvad juhtumid, kus omavahel konkureerivad ettevõtjad loobuvad teineteisega võistlemisest ning lepivad mängureeglites kokku, kahjustades sellega konkurentsi nii turul osalevate kui ka mitteosalevate isikute kahjuks.

Sellise olukorra vältimiseks sätestab nii Euroopa Ühenduste asutamislepingu artikkel 81 kui ka konkurentsiseaduse § 4 konkurentsi kahjustava ettevõtjatevahelise kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ning ettevõtjate ühenduse otsuse keelu. Artikkel keskendubki kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse ning kooskõlastatud tegevuse (kui kartelliõiguse põhimõistete) olemuse ja tähenduse analüüsile, ning Eesti konkurentsipraktika uurimisele.

• konkurents
,
• Euroopa Liit