Kokkuvõte

Haagis 25. oktoobril 1980 vastu võetud lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon on üks olulisematest lapse hooldusõiguse kaitset käsitlevatest konventsioonidest. Eesti ühines konventsiooniga 21. veebruaril 2001. Et konventsiooni koostamisel on püütud arvestada erinevate õigussüsteemidega, on paljud konventsiooni mõisted jäänud lapse tagastamist otsustava kohtu sisustada. Taoline rõhuasetus nõuab eri riikide kohtutelt Haagi konventsiooni võimalikult ühtset rakendamist.

Artiklis tutvustatakse Haagi konventsiooni põhimõtteid, selle eesmärke, konventsiooni kohaldamise eeldusi ja lapse tagastamise korda. Teoreetilise kirjanduse ja selle vahendusel ära toodud eri maade kohtupraktika najal seletab autor lahti mõned konventsiooni kesksemaid mõisteid nagu hooldusõigus ja lapse viibimiskoht. Eraldi peatutakse artiklis lapse tagastamata jätmise alustel, mida tagastamise küsimust lahendaval kohtul või haldusasutusel on võimalik erandjuhtudel rakendada. Ka siin keskendub autor nimetatud aluste sisustamise küsimustele, andes ülevaate eri riikide vastavast praktikast. Autor rõhutab vajadust tõlgendada lapse tagastamata jätmise aluseid väga kitsalt, muidu kaotaks Haagi konventsioon oma mõtte ega suudaks täita talle pandud eesmärke.

• eestkoste ja hooldus
,
• hagita menetlus
,
• Rahvusvaheline eraõigus