Kokkuvõte

Pankrotiseadus (PankrS) sätestab menetlusaegse ja menetlusjärgse ärikeelu instituudid: menetlusaegne ärikeeld on PankrS § 91 lõike 1 järgi kohaldatav füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule ja lõike 2 järgi PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutele ning kestab pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni; menetlusjärgset ärikeeldu (§ 91 lg 3) saab kohaldada pankrotimenetluse lõpetamisel ning eeldusel, et võlgnik või PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud PankrS § 91 lõikes 3 nimetatud kuritegudes.

Menetlusjärgne ärikeeld piirneb karistusseadustiku § s 49 (tegutsemiskeeld) ja § s 491 (ettevõtluskeeld) sätestatud lisakaristustega ning nende rakendusjuhtumite piiritlemine võib olla problemaatiline: määrates küll PankrS § 91 lõike 3 kohaldamise alused, on seadusandja sätte eesmärgi jätnud kohtupraktika kujundada. Käesolevas artiklis analüüsitakse menetlusjärgse ärikeelu olemust ning otsitakse selle kaudu vastus küsimusele, kas menetlusjärgse ärikeelu näol on tegemist pankrotiõigusliku piirangu või hoopis karistusõigusliku lisakaristusega. Võrdlevalt on artiklis välja toodud Soome ja Rootsi õiguses kohaldatavad piirangud kui Eestis kohaldatava ärikeeluga kõige sarnasemad instituudid.

• karistuse liigid ja määrad
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid