Kokkuvõte

Kindlustusel ja hasartmängudel on samad juured. Siiski erineb kindlustus hasartmängust, kus väikese panuse eest ihaldatakse olla üks tuhandest ja saada suur võit. Kindlustuslepingu sõlminud isik loodab vastupidiselt hasartmängijale, et tema ei ole üks tuhandest, kelle suhtes statistiline võimalus teoks saab. Samas põhinevad mõlemad ühtviisi teatud sündmuse toimumise statistilisel võimalusel ning sündmuse toimumisel saab üks isik paljude panused. Kindlustusel ja hasartmängudel vahetegemine on õiguse ja kultuuri tagajärg ning see ei ole aksiomaatiline. Just kindlustushuvi on see, mille kaudu eristatakse kindlustust hasartmängust.

Autorid analüüsivad kindlustushuvi kui kindlustusõiguse üht keskset printsiipi ning seda, kas ja kuidas on see realiseerunud Eesti õiguses.

• kindlustusleping