Kokkuvõte

9. märtsil 2016 võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu direktiivi, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluse korral isiklikult kohtulikul arutelul. Tegemist on ühega kuuest Euroopa Nõukogu teekaardi alusel vastu võetud direktiivist, kuigi see hõlmab tegelikult teekaardiväliseid teemasid. Direktiivi 2016/343 artikli 14 kohaselt pidid liikmesriigid jõustama direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid ja eeskirjad 1. aprilliks 2018. Eesti kriminaalmenetluse seadustikus direktiivi ülevõtmine muudatusi ei tinginud, millest võib järeldada, et olemasolevat seadust peeti juba direktiiviga kooskõlas olevaks. Sellepärast tekib küsimus, kas üldse ja milliseid muudatusi süütuse presumptsiooni käsitlev direktiiv liikmesriikide õiguses kaasa toob. Küsimusele vastuse leidmiseks on käesolevas artiklis võrreldud direktiivi sätteid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, et selgitada välja, kas liidu eesmärk on konkreetse õiguse puhul olnud Strasbourgi standardi harmoneerimine või edasiarendamine ning kuidas on see õnnestunud.

• Euroopa Liit
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• menetlusosalised