Kokkuvõte

Hagimenetluse poole asendamise instituudi näol on tegemist komplitseeritud regulatsiooniga, mis ühelt poolt peab kindlustama kohtumenetluse katkematuse ja teiselt poolt tagama poole õigusjärglasele õiguse osaleda oma (juba algatatud) kohtuasja arutamises. Praegu kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus on mitmed uuendused võrreldes varasema õigusega. Olulisemad üldpõhimõtted on kohtulahendi siduvus poole üld- ja eriõigusjärglase suhtes, poole asendamine õigusjärglasega kõigi asjaosaliste nõusolekul ning poole asendamise lubamine üksnes juhul, kui õigusjärglus tekib pärast hagimenetluse algust. Erisätted tagavad poole asendamise õigusjärglasega ka tema enda ja/või poolte nõusolekust sõltumata juhtudel, kus õigusjärglus on selge. Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise puhuks on ette nähtud menetluse peatumine või peatamine kuni poole õigusjärglase menetlusse astumiseni või sundkorras kaasamiseni.

Artiklis selgitatakse alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, mis reguleerivad hagimenetluse poole õigusjärglase (nii eri- kui ka üldõigusjärglase) hagimenetlusse astumist senise poole kui õiguseelneja asemele. Kuna asjassepuutuvat uut kohtupraktikat napib, on artikli eesmärgiks eelkõige küsimuste teoreetiline püstitamine ja võimalike vastuste väljapakkumine.

• protsessiosalised
,
• pärimisõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Täitemenetlus
,
• ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine