Menüü

Kokkuvõte

Õhutranspordi ühtne turg on loonud lennureisijale olulisi hüvesid ja muutnud lennutranspordi kättesaadavaks enamikule inimestele. Reisijate arvu suurenedes on paraku kasvanud ka kaebuste arv teeninduse kvaliteedi, informatsioonipuuduse ning klientide mitterahuldava kohtlemise kohta ning alati ei ole piisavalt meetmed reisijate õiguskaitse tagamiseks.

Artiklis selgitatakse kehtivate õigusaktide, eelnõude menetluskäikude ja eri huvigruppide seisukohtade teoreetilise analüüsi kaudu, miks on lennureisijate õiguste kaitse kujunenud Euroopas praegu selliseks, nagu ta on. Antakse ülevaade Varssavi (1929) ja Montreali (1999) konventsiooni kujunemisloost ning nende konventsioonide regulatsioonist, samuti Euroopa Liidu vastavatest määrustest. Otsitakse vastust küsimusele, millised on kehtiva regulatsiooni õiguslikud probleemid ja nende põhjused ning millistele aspektidele tekkinud probleemide lahendamiseks oleks seadusandjal vaja keskenduda.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse