Kokkuvõte

11. jaanuaril 2005 läbis Riigikogus esimese lugemise uus pärimisseaduse eelnõu, mille üheks olulisemaks muudatuseks kehtiva pärimisseadusega võrreldes on see, et praegune pärandi omandamisel põhinev nn vastuvõtusüsteem on kavas asendada nn loobumissüsteemiga. Vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile ülemineku vajadust on põhjendatud mitmeti. Ühe argumendi võib leida ka Priidu Pärna 2004. aasta kevadel ilmunud raamatu „Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne“ teisest, täiendatud ja muudetud trükist, kus on asjaõigusseaduse § 38 kommentaarides käsitletud pärijavalduse instituuti. P. Pärna peab nimetatud normi Eesti õiguskorras problemaatiliseks. Probleemi põhjusena näeb P. Pärna asjaolu, et see norm toimib eelkõige sellise pärimisõiguse süsteemi korral, mis rajaneb pärandist loobumise põhimõttel.

Artiklis selgitatakse valduse, sealhulgas pärijavalduse instituudi tähendust ja seda eelkõige just seoses pärija poolt pärandi omandamisega. Esitatud seisukohtade põhjendamisel on peamiselt tuginetud nelja riigi – Saksa, Šveitsi, Itaalia ja Eesti – õigusele ning erialakirjandusele. Nimetatud maadest kahes, Saksamaal ja Šveitsis, on pärandi omandamisel kasutusel loobumissüsteem ning ülejäänud kahes, Itaalias ja Eestis, vastuvõtusüsteem. Nende õiguskordade võrdlemise kaudu avab autor valduse ja pärimise omavahelisi suheteid.

• pärimise käik
,
• valdus
,
• pärimisõiguse üldmõisted ja printsiibid