Kokkuvõte

Saksamaa kohtute poolt on tunnustatud praktika, mille kohaselt on osanikul õiguslikult võimalik saavutada enda osaühingust väljaastumine enamusosaniku tahtest olenematult ning oma osade eest õiglast hüvitist saades. Artiklis analüüsitakse, kas selline lähenemine võiks, arvestades Eesti osaühingu normide sisulist sarnasust Saksa õiguse vastavate sätetega, olla meie õiguskorda ülekantav. Tegemist on võrdleva analüüsiga, mis uurib, kas Saksamaal eksisteerivad lahendused võiksid olla Eesti kehtivas õiguses kasutatavad või tuleks väikeosaniku kaitse tagamiseks siiski muuta seadust.

Esmalt uuritakse artiklis, millised on väljaastumisõiguse ja hüvitisnõude aluseks olevad nõudenormid Saksamaal, ning otsitakse analoogseid norme Eesti kehtivast õigusest. Seejärel antakse ülevaade väljaastumisõiguse kasutamise eeldustest, selle reguleerimise võimalustest põhikirjas ning õiguslikust tagajärjest. Arvestades, et väljaastumisõiguse kasutamine on Saksa praktika kohaselt võimalik ainult mõjuva põhjuse esinemisel, analüüsitakse näitena lähemalt kahte olukorda, milles vähemusosanik on väljaastumiseks õigustatud. Lõpetuseks põhjendatakse väljaastumisõiguse instituudi Eesti õigusse toomise vajalikkust ja võimalikkust.

• osaühing