Kokkuvõte

Puhtmajandusliku kahju hüvitamise probleemistik koorub välja arusaamast, et kahju hüvitamise eesmärgiks olevale kogu kahju hüvitamise põhimõttele vaatamata ei peaks kannatanule tema puhtmajanduslikke kahjusid tingimata täies ulatuses hüvitama. Riigikohus on Eestis kehtivat deliktiõigust iseloomustades märkinud, et deliktiõigusega ei kaitsta isiku vara tervikuna, vaid eelkõige konkreetseid õigushüvesid. Üks ja sama õigusvastane tegu võib kahjustada mitme isiku õigushüvesid, mida kõike ei saa paratamatult hüvitada. Vastasel juhul ei saaks rikkuja oma vastutust ette näha ja tema vastutus võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Seetõttu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul puhtmajanduslikku kahju reeglina ei hüvitata. Käesoleva artikli autori arvates tuleb nõustuda Riigikohtu järeldusega, et meil kehtiva deliktiõiguse kohaselt on puhtmajandusliku kahju hüvitamine erandlik. Artiklis leiavad lähemat käsitlemist kolleegiumi põhjendused, mille alusel sellekohase järelduseni jõuti, ning avatakse Riigikohtu hinnangute taga seisvad teoreetilised seisukohad. Eraldi käsitletakse artiklis küsimust, millised on puhtmajandusliku kahju hüvitavuse konkreetsemad piirid Eesti deliktiõiguses ehk kas ja millises ulatuses seda liiki kahju võlaõigusseaduse alusel hüvitada tuleb.

• kahju õigusvastane tekitamine
,
• kahju hüvitamine