Kokkuvõte

Praegusel ajal lähtub Euroopa Liidu hankeõigus reeglist, et hankelepingu sõlmimisel toimunud raskete rikkumiste – eeskätt Euroopa Ühenduse asutamislepingu aluspõhimõtete rikkumise – korral peab huvitatud isikutel olema võimalik saavutada lepingu õigusjõu lõppemine (ineffectiveness). Eesti õigusesse on ineffectiveness kontseptsioon sisse toodud ja direktiiv 2007/66/EÜ üle võetud 1. juulil 2010 jõustunud riigihangete seaduse (RHS) muudatustega, mille kohaselt RHS § 69 lõikes 1¹ nimetatud rikkumiste puhul on huvitatud isikutel võimalik nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist ex tunc. Paralleelse arenguna aluspõhimõtete mõju osas hankelepinguõigusele tuleb märkida hiljutist pretsedenti Eesti kohtupraktikast: sõltumatakirjutatud õiguse eelnimetatud muudatustest, tuvastas Eesti Riigikohus 27. oktoobril 2010 haldusasjas 3-3-1-66-10 riigihankeõigust rikkudes sõlmitud kontsessioonilepingu tühisuse Euroopa Liidu asutamislepingu aluspõhimõtete ja neist arendatud riigihankeõiguse üldpõhimõtete rikkumise tõttu.

Autor käsitleb ineffectiveness kontseptsiooni ülevõtmist Eesti õigusesse, sealhulgas hankelepingu ebaseaduslike muudatustekehtetust ning direktiivi 2007/66/EÜ üle võtvate riigihangete seaduse sätete kohaldumisala, selgitamaks, kas sätted hõlmavad ka kontsessioonilepinguid. Uuenenud normistiku taustal vajab autori arvates ühtlasi ümberhindamist senine üldreegel (RHS § 4 lg 2 teine lause), mille kohaselt ei saa hankelepingu kehtivust mõjutada lepingu sõlmimisel toimunud rikkumine.

• Euroopa Liit
,
• riigivara ja -hanked