Kokkuvõte

Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse aluspõhimõtete ehk nn kaitseklausli temaatikat võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus aluspõhimõtetele viitamise näol otseselt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusele piirangu ning Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse (koos sellega seotud Eesti õiguse sätetega) peab allutama senisest julgemale Riigikohtu kontrollile. Teise seisukoha järgi peavad liikmesriikide kohtud lähtuma lojaalse koostöö põhimõttest ning on seetõttu kohustatud hoiduma liidu õiguse (nii otsesest kui ka kaudsest) põhiseaduslikkuse järelevalvest. Põhiõiguste ja riikluse aluspõhimõtete kaitse jäägu Euroopa Kohtu hooleks.

Käesolevas artiklis vaadeldakse sisulisi põhjendusi aluspõhimõtete kaitsmiseks erinevate kohtuliku kontrolli mudelite abil. Esimeses osa eritletakse ülimuslikkuse erinevaid vorme ja pakutakse liikmesriikide kohtupraktikale tuginedes välja neli kontrollimudelit. Artikli teises osas heidetakse võrdlev pilk Ameerika Ühendriikidele, et paigutada ülimuslikkuse probleem laiemasse konstitutsioonilise teooria mõtteseosesse. Viimases osas uuritakse, milline põhiseaduslikkuse järelevalve mudel sobib pragmaatilistel kaalutlustel Euroopa Liitu kõige paremini. Paljud autorid rõhutavad vajadust õigusliku mitmekesisuse järele, mis väljendub erinevates põhiseaduslikes identiteetides, samuti erinevates arusaamades põhiõigustest. Artiklis kaitstakse seisukohta, et hoolimata niisuguse mitmepalgelisuse väärtusest, jääb püsima vajadus lõplike, kõigi liikmesriikide suhtes kehtivate otsuste järele.

• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• Euroopa Liit
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• demokraatia
,
• põhiseadus