Õigusteaduskonna ajakirja Juridica jaoks oli 2015. aasta 23.
ilmumisaastaks. Need 23 aastat on Juridica täitnud ühtlasi Eesti õiguse arengu
krooniku rolli, peegeldades seda, mis on toimunud nii uute seaduste loomisel ja
nende rakendamise praktikas kui ka õigusteadusliku mõtte arengus. Kõnealune
periood – 1992–2015 – on olnud Eesti uue õigussüsteemi loomise ja küpsemise
aeg. Kui 1990. ja 2000. aastate alguses oli esiplaanil õigusloome, siis
järgnenud aastatel nihkusid üha enam esile seaduste tõlgendamise ja rakendamise
probleemid. Intensiivsele õigusloome perioodile järgnenud ajal on suurenenud
vajadus analüüsida sügavamalt õigusteoreetilisi probleeme. Oluliselt on
Juridica temaatikat mõjutanud Eesti liikmesus Euroopa Liidus ning siit tulenev
huvi ja vajadus käsitleda üha enam ja põhjalikumalt Euroopa Liidu õigusega
seonduvat. Sellekohaseks heaks näiteks on ka Juridica käesolev number.
Juridica väljaandjatele on olnud üheks suuremaks probleemiks
see, kuidas leida õige tasakaal puhtteoreetiliste ning enam praktilise
suunitlusega artiklite vahel. Kuna Juridica on õigusteaduskonna ajakiri, siis
on loomulik, et siin peab saama avaldada õigusteaduslikke artikleid, arvestades
aga laiemat lugejate huvi, on oluline kirjutada ka nendest praktilistest
küsimustest, mis on õiguspraktikas aktuaalsed. Usun, et oleme seda tasakaalu
võrdlemisi hästi hoida suutnud. Siiski ei ole õigusteaduskonna õppejõud ja
doktorandid piisavalt motiveeritud Juridicas artikleid avaldama, sest Eesti
teadusinfosüsteemi järgi on Juridicas ilmunud artikli klassifikaatoriks 1.3.
Teatavasti aga on näiteks doktoritööde kaitsmisel nõutav, et oleks avaldatud
artikkel ajakirjas, mis annaks klassifikaatoriks kas 1.1 või 1.2. Meie Juridica
Internationalis avaldatud artiklite klassifikaatoriks on 1.2 ning seepärast on
doktorandid huvitatud avaldamisest eelkõige Juridica Internationalis, mitte
Juridicas. Sama kehtib ka õppejõudude puhul, kes peavad näitama akadeemilistele
ametikohtadele valimisel, et neil on ilmunud artikleid 1.1 ja 1.2. Need nõuded
on tinginud selle, et paljud sisukad ja huvitavad artiklid on jäänud Juridicas
avaldamata. Me ei ole siiski soovinud muuta Juridicat tervikuna 1.2 alla
kuuluvaks ajakirjaks, sest sel juhul muutuks ajakiri nii teaduslikuks, et
võiksime kaotada olulisel määral lugejaskonda. Alates 2016. aastast on siiski
võimalik, et Juridicas saab avaldada 1.2 teadusartikleid, ilma et Juridica
tervikuna oleks 1.2 ajakiri, s.t avaldatud artiklite klassifikaatoriks saab
olla kas 1.3 või ka 1.2. Kuidas neil vahet teha? Klassifikaatori 1.2 alla
kuuluvad artiklid peavad olema kirjutatud kõrgemal teaduslikul tasemel, olema
parema kvaliteediga. Käsitletavad probleemid peavad olema teooria jaoks
olulised, analüüsitud piisavalt allikmaterjale, esitatud autori argumenteeritud
järeldused ja seisukohad. Loomulikult peavad ka kõik teised, klassifikaatori
1.3 alla käivad artiklid olema kirjutatud heal tasemel, muidu neid ju Juridicas
avaldada ei saaks. Küll võivad 1.3 artiklid olla enam õiguslikku olukorda
kirjeldavad ja selgitavad, praktilisema suunitlusega. Seega peaks edaspidi
Juridicasse artikleid saates ühtlasi märkima, kas soovitakse seda avaldada
artiklina 1.2. Artikli klassifikaatorile 1.2 vastavuse otsustamine toimub kahe
retsensendi arvamuse alusel. Kui ka autor ei ole märkinud soovi avaldada
artikkel klassifikaatori 1.2 all, võib toimetus siiski seda ise otsustada,
suunates artikli retsenseerimisele. Kui autor soovib artiklit avaldada 1.2-na,
peaks ta ühtlasi märkima, kas ta on nõus ka sellega, et artikkel ilmub 1.3-na,
või soovib artikli tagastamist, juhul kui toimetus retsensentide arvamuse
alusel leiab, et artikkel 1.2 nõuetele ei vasta. Siiski on 2015. aastal juba
esimene klassifikaatori 1.2 alla kuuluv artikkel ka ilmunud *1 ,
usun, et alates 2016. aastast 1.2 artiklite arv Juridicas hakkab oluliselt
suurenema. On selge, et Juridicas on aastate jooksul ilmunud väga palju häid
artikleid, mis oma tasemelt vastavad klassifikaatorile 1.2, ning nad ei ole
autorite publikatsioonide nimekirjades klassifikaatori 1.2 all vaid seepärast,
et varem selline võimalus määrata Juridica artiklite hulgas 1.2 artikleid
puudus.
2016. aastal saab olema muudegi uuenduste aasta Juridicas.
Olles olnud Juridica ja Juridica Internationali peatoimetaja alates nende
ilmumisest, s.o üle 20 aasta, otsustasin anda teatepulga üle noorematele. Suur
tänu autoritele ja lugejatele selle aja eest, mis, ma loodan, on olnud põnev ja
sisukas. Alates 1. veebruarist 2016 saab Juridical ja Juridica
Internationalil olema uus peatoimetaja ja uuenenud toimetuskolleegium. Kui
lisada veel, et Juridicat välja andva Sihtasutuse Iuridicum nõukogu koosseis
vahetub peaaegu täies ulatuses alates 1. jaanuarist 2016, siis on kõik
eeldused olemas, et uuel aastal puhuvad Juridicas uued värsked tuuled ja
tekivad uued ideed, mis muudavad ajakirja lugejatele veelgi huvitavamaks.
Kindlustunnet, et Juridica kvaliteet saab minna ainult paremaks, annab ühtlasi
see, et jätkab Juridica kullafond: tegevtoimetajana Katrin Prükk ja vastutava
väljaandjana õigusteaduskonna värske direktor Peep Pruks.
Head uut aastat!
Märkused:
*1 A. Soo. Karistusõiguslik hädakaitse ja
hädaseisund põhiõiguste piiramise alusena koolides ning nende suhestumine 1.
jaanuaril 2016 jõustuva lastekaitseseaduse § 24 lõikega 3. – Juridica
2015/6, lk 418–426