Sulge
Mõistet „eutanaasia“ on käesolevas artiklis mõnevõrra
kitsendatud. Nimelt käsitletakse järgnevalt selle all ainult
soovitud aktiivset eutanaasiat, st olukorda, kus inimene
taotleb oma surma kunstlikku esilekutsumist. Samuti ei vaadelda seda
kitsalt meditsiiniõigusliku suhtena. Aktiivne soovitud eutanaasia
eeldab vähemalt kahte inimest: ühte, kes surra soovib, ja teist, kes
on nõus seda põhjustama. Viimane ei pea seejuures alati olema arst.
Küsimus on selles, kas inimesel üldse on õigust oma surma, selle
aja ja viisi üle otsustada ehk kas tal on õigus surmale.
Arvan, et igaühe suhtumine eutanaasiasse sõltub otseselt vastusest
sellele küsimusele. Selles mõttes võiks seda nimetada ka eutanaasia
filosoofiliseks põhiküsimuseks. Järgnevalt ongi kõiki eutanaasia
poolt- ja vastuargumente püütud vaadelda suremisõiguse kaudu.