Kokkuvõte

Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk

Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. *1 See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Paljudes riikides, kus on vastu võetud haldusmenetluse seadused, on haldusmenetlust piiritletud kitsamalt. Näiteks Saksamaa Liitvabariigis, Austrias ja Šveitsis määratletakse haldusmenetlust eelkõige kui haldusaktide andmisele suunatud tegevust. *2 Kuni viimase ajani puudus Eestis haldusmenetluse legaalmääratlus ning mõistet sisustati väga erinevalt. Alles peale haldusmenetluse seaduse *3 vastuvõtmist on antud haldusmenetluse kitsam määratlus ka Eesti õiguskorras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. Võrreldes eespool nimetatud riikide haldusmenetluse seadusi Eesti seadusega, võib öelda, et viimane annab haldusmenetluse laiema määratluse, kuigi see ei hõlma ka kogu halduse tegevust.

• haldusmenetlus
,
• haldustoimingud
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• esindus